Virsiku-, aprikoosi- ja nektariinitoidud

Tagasi retseptide juurde

Kuigi virsik kannab ladina keeles nime Prunus persica ehk pärsia ploom, on tema algkoduks siiski Hiina, kus vanades ürikutes mainitakse virsikut juba 2000 aastat enne meie ajaarvamist. Tänapäeval viljeldakse seda kõigi maakera subtroopilise kliimaga piirkondades.

Virsikud jagunevad koore omaduste ja luuseemne eraldumise alusel kolme gruppi:
1) kergelt sametise, viltja udeja karvkattega ja hõlpsasti eralduva luuseemnega.
2) samuti karvkattega, kuid halvasti eralduva luuseemnega
3) nektariinid ehk sileda koorega viljad.

Virsikud kuuluvad väärtuslikemate luuviljaliste hulka. Küpse virsiku magusus tuleneb eeskätt suurest suhkrusisaldusest, mis võib viljalihas küündida kuni 10%ni. Teisi põhitoitaineid, näiteks valke ja rasvu, on virsiku viljalihas vähe.

Ära tuleks märkida ka virsikute mikrotoitainete rikkus. Just kollase viljalihaga viljades on rohkesti beetakaroteeni, kõikides värsketes viljades leidub märkimisväärselt B-rühma vitamiine ja vitamiini C. Keemilistest elementidest on virsikutes rohkesti kaaliumi, fosforit ja magneesiumi.

Luuseemnete biokeemilise koostisega seondub ka hoiatus. Virsikuseemnete sees leidub amügdaliini, millest teatud tingimustel võib eralduda sinihape. Järelikult ei tohi virsiku luuseemneid purustada ja nende sisu süüa.

Aprikoos ehk armeenia ploom

Türgis laialt levinud ütlus «bundan iyisi Sam'da kayisi» (otsetõlkes: sellest parem on ainult Damaskuse aprikoos) tähendab, et enam paremaks minna ei saa. Seda kasutatakse, kui midagi on ülimalt hea.

Aprikoosi hakati esmalt kasvatama Hiinas umbes 3000 aastat eKr. Ka Armeenias tuntakse seda puuvilja juba iidsetest aegadest, sinna jõudis see Siiditee kaudu.

Aprikoos kuulub ploomiga samasse sugukonda ja just seetõttu on puuvilja üks nimetusi armeenia ploom. Aasiast jõudis aprikoos Vahemere piirkonda ja Hispaania avastusretkede kaudu ka Põhja-Ameerika mandrile, kus puuvili võeti rõõmuga omaks.

Aprikoosides sisalduv beeta-karoteen muutub meie organismis A-vitamiiniks, mis aitab nahal, juustel ja igemetel säilitada oma loomulikku võlu ja sära. Uuringud näitavad, et A-vitamiin aitab võidelda nakkustega, tugevdades immuunsüsteemi. Unikaalne ainete segu aprikoosides aitab puuviljal ka südamehaigustega võidelda. Nimelt sisaldab see peale beeta-karoteeni teisi võimsaid antioksüdante nagu C-vitamiin ja lükopeen.

Virsik sisaldab:

energiat kesmiselt 39 kcal
100 grammi kohta

Vitamiinid:
A-vitamiin 326 IU
C-vitamiin 6.6 mg
B1-vitamiin (tiamiin) 0.02 mg
B2-vitamiin (riboflaviin) 0.02
niatsiin 0.8 mg
foolhape 4.0 mcg

Mineraalained:
Kaalium 190 mg
Fosfor 20 mg
Magneesium 9 mg
Kaltsium 6 mg
Naatrium 0 mg
Raud 0.3 mg
Seleeni 0.1 mcg
Lisaks väikeses koguses mangaani, vaske ja tsinki

Aprikoos sisaldab:

energiat keskmiselt 48 kcal
100 grammi kohta

Vitamiinid:
A-vitamiin 1926 IU
C-vitamiin 10 mg
B1-vitamiin (tiamiin) 0.1 mg
B2-vitamiin (riboflaviin) 0.03
niatsiin 0.6 mg
foolhape 9.0 mcg

Mineraalained:
Kaalium 259 mg
Fosfor 23 mg
Magneesium 10 mg
Kaltsium 13 mg
Naatrium 1 mg
Raud 0.4 mg
Seleeni 0.1 mcg
Lisaks väikeses koguses mangaani, vaske ja tsinki

 

Millal võiks laps hakata proovima selliseid toite?

Virsikud ja nektariinid on magusad ja mahlased. Hea valik lapse esimeste lisatoitude seas (4) 6 kuu vanusena oma kerge seeditavuse tõttu. Nagu alati, soovitame konsulteerida oma lapse arstiga lisatoiduga alustamise üle.

Aprikoose seevastu ei soovitata pakkuda enne 7.elukuud.

Kuidas virsikuid/nektariine/aprikoose valida ja valmistada?

Valige mahlased pontsakad viljad, mille pind on kahjustuste ja pigistamisjälgedeta, kuna soojas ruumis arnevad neist lühikese aja jooksul tumedad laigud. Kui soovite poolküpseid vilju säilitada, peab hoiukoha temperatuur olema väga madal, +1 – +2°. Toas paberkotti pandult valmib kõva virsik päeva-paariga. Karvane koor irdub vilja küljest hõlpsasti, kui kastate vilja 30 sekundiks keeva ning seejärel kiiresti jääkülma vette, et peatada kuumuse tungimine vilja sisemusse

Poelettidelt peab otsima aprikoose, mis oleksid võimalikult kuldsed ja oranži alatooniga. Vältida tuleks vilju, mis on kahvatukollased, väga kõva pinnaga või vigastatud. Kõige parema maitsebuketiga on pehmeks küpsenud viljad, kuid need tuleb kiiresti ära süüa, mitte seisma jätta.

Aprikoosid küpsevad tavalisel toatemperatuuril. Sellele kaasaaitamiseks tuleks nad panna paberkotti koos ühe tavalise õunaga. Kui puuvili on täiesti valmis, annab koor kergele puudutusele veidi järele. Külmkapis võib neid hoida kaks-kolm päeva, kuid külmas säilitamiseks soovitatakse panna aprikoosid koti sisse.

Kõiki neid võib hautada, ahjus küpsetada, aurutada või keeta. Pea meeles, et toitainete säilimise huvides tuleks valmistada kiirelt kuid samas mitte väga kõrgel temperatuuril. Aurutamine ja ahjus küpsetamine osutuvad siinkohal heaks valmistusviisiks.

Külmutatud virsikuviilud, õmmelduna tihedmat sorti marlisse (või spetsiaalsesse kotti), on suurepärane abiline valutavate ja sügelevate igemete jaoks.

Küpsed või kergelt kuumtöödeldud virsikud kuubikuteks või kangideks lõigatuna on väga meeldiv näputoit. Kui tükid on liiga libedad näpuga võtmiseks, võib neid veeretada nisukliides või kaerajahus.

 

.