Tants ümber toidulaua

Arstide sõnul on kuni 6. elukuuni imiku parim toit rinnapiim. Kas see tähendab, et beebile oleks hea anda ainult rinnapiima kuni 6kuuseks saamiseni või võib lisatoiduga alustada juba pärast 5kuuseks saamist?

Külli Mitt : See sõnastus on alati vanematele üks suur mõistatus olnud. Tegelikult oleks hea lapsele ainult rinnapiima anda seni, kuni ta on saanud 6kuuseks.


Ometi juhtub, et emal kaob piim enne lapse 6kuuseks saamist terviserikke, stressi või teadmatuse tõttu, või on ema pidanud tööle minema. Mida siis titale anda, kui on näha, et piima tõesti ei ole ja laps kaalus juurde ei võta?

Kui piim kaob, on tähtsaim, et laps nälga ei jääks. Kõige õigem oleks koos arstiga otsustada, mida teha. Parim valik on imiku piimasegud, mis on kohandatud rinnalapsele sobivaks ning sisaldavad mineraalaineid, vitamiine ja rauda.

Lehmapiima peamiseks puuduseks on see, et laps ei saa lehmapiimast vajalikul määral rauda. Et saada kätte piisav rauakogus, tuleks imikul lehmapiima päevas juua terve ämbritäis. Lehmapiim on siiski just vasikatele sobiva koostisega, inimlapse vajadused on teised.


On kuulda olnud ka väiteid, et “eluaeg on lapsed titest peale lehmapiima saanud, miks siis nüüd ei või, mis te hirmutate selle allergiaga”. Mida neile arvajatele ütleksite?

Peamine põhjus, miks beebidele lehmapiima ei soovitata, polegi allergia. Eesti lastel esineb päris palju rauavaegusaneemiat, mille põhjuseks on see, et imikud on väga varasest east lehmapiimatoidul. Me ei tea päris täpselt, milliseid tervisehäireid on liiga varajane lehmapiima andmine veel tekitanud – võibolla neerupuudulikkust, võibolla südamehaigusi.

Alles teise põhjusena, miks imikutele lehmapiima ei soovitata, on lehmapiimavalgu talumatus. Toiduallergia väljendub selles, et lapse põsed muutuvad karedaks ja hakkavad punetama, kehale võib tekkida lööve. Ent allergiat võib väljendada ka kõhulahtisus või -kinnisus.


Kas ema toit mõjutab rinnapiima kaudu last? Millisest toidust peaks ema kindlasti hoiduma rinnaga toitmise ajal?

Öeldakse küll, et rinnapiima ei saa valesti valmistada, et oma ema piim on just sellele lapsele kõige parema koostisega. Piima muudavad lapsele sobimatuks kindlasti narkootikumid, alkohol ja suitsetamine. Ka mõned ravimid, kuigi iga ravimi puhul tasub arstiga nõu pidada, kas lapsel on ohtu.

Ema, kes toidab last rinnaga, peaks kindlasti hoiduma igasugustest liialdustest. On juhuseid, et pärast lihavõtteid, kui ema on söönud päevas 5–10 muna, reageerib lapse organism allergiaga. Või maale vanematele külla läinud noorele emale pakutakse lahkelt lehmapiima ja ta joob seda mitu liitrit. Lehmapiimavalk satub ema toidu kaudu rinnapiima ja lapsel tekib allergia, näiteks lähevad põsed karedaks ja punaseks. Kahtluse korral oleme soovitanud kõik lehmapiimavalku sisaldavad toidud (ka jogurti, juustu ja kohupiima) emal oma toidust 1-2 nädalaks välja jätta, et kontrollida, kas allergia on tingitud piimavalgust.

Kui tegemist on allergiariskiga perega, st ühel või mõlemal vanemal on olnud või on allergia, tasub toiduga olla ettevaatlik. Vältida tuleks kõiki potentsiaalseid allergeene – kala, tsitruselisi, šokolaadi, pähkleid, mett, maasikaid.

Ilma põhjuseta aga ei tahaks emadele midagi ära keelata. Kõike võib, aga mõistlikult.


Millist lisatoitu ja kui vara tuleb anda beebile, kes on rinnapiima saanud vaid mõned nädalad ja on pidanud üle minema kunstlikule toidule?

Kui laps saab piimasegu, kehtivad samad reeglid nagu rinnaga toitmisel: lisatoitu tuleks hakata andma 6kuusele beebile. Kui lapsele antakse väga varakult lehmapiima, võib arst soovitada juurde anda rauapreparaati, värsket mahla ja puuviljapüreesid. Viimaseid selleks, et laps saaks ka C-vitamiini, mis on vajalik raua imendumiseks. Alla 4kuusele lapsele neid siiski ei soovita, sest lapse seedetrakt pole piisavalt arenenud.


Oletame, et tita on saanud 6kuuseks ja on saanud seni rinnapiima. Ema soovib talle lisatoitu andma hakata. Millest alustada? Kui palju korraga anda ja kui tihti?

Reegel on, et hea oleks alustada lusikatäiest päevas, uue toiduga harjutamise aeg võiks olla 3–7 päeva. Sel on oma eesmärk: siis me näeme, kas uus toit lapsele sobib. 7 päeva peaks harjutama just allergikute pered.

Alustada võiks puu- või köögiviljadega, näiteks kartulipüreega, millele on lisatud kas rinnapiima, piimasegu või lehmapiima ning pisut rasvainet. Väga hea on Eestis kõige tavalisem rapsiõli. Püreele võib lisada ka võid või õli ja või segu. Seda sellepärast, et lisatoit peaks olema piisavalt energiarikas. Valgu- ja rauaallikana võib pakkuda ka taist sea- või vasikaliha, kuid mitte vorsti või viinereid.

Lisatoidu andmist võib alustada ka teraviljast. Kui on vaja anda lapsele lisatoitu enne 6kuuseks saamist, näiteks

4kuuselt, võiks alustada just nende teraviljadega, mida Eestis ei kasva – riis, tatar, hirss ja mais. Sel on kaks põhjust: need ei sisalda teraviljavalku gluteeni, mis põhjustab peensoole haigust tsöliaakiat. Samuti põhjustavad riis, tatar, hirss ja mais tunduvalt harvem allergiat. Kui väga vara alustada kodumaiste teraviljadega, on lapse seedetrakt ja immuunsüsteem ebaküpsed ning uus toit võib põhjustada ränki tagajärgi.

Teraviljadest võib keeta veega putru ning lisada rinnapiima või piimasegu ja pisut rasvainet nagu kartulipüreelegi.

6kuustele võiks putru valmistada juba kodumaistest teraviljadest – kaerast, rukkist, odrast, nisust. Nisu paikneb järjekorra lõpus, kuna see võib samuti allergiat tekitada.


Kuigi lisatoitu ei soovitata anda enne 6. elukuud, on kauplustes müügil beebitoidud (sh nisu sisaldavad) sildiga “alates 4. elukuust”. Ka beebitoidureklaamidel on sageli märgitud soovitus anda lapsele püreesid või putrusid juba 4kuuselt. Kuidas võiksid emad vastuolude rägastikus orienteeruda?

Arstina ma üldjuhul ei soovita 4kuusele beebile purgitoitu anda. Usaldage oma arsti ja õde, mitte toidupakenditel olevaid silte. 2002. aastast kehtima hakanud eritoiduseadus peaks aitama ka beebitoitudel olevat informatsiooni korrastada, kuid juba müügilolev partii vanade siltidega on lubatud maha müüa. Seni loodame lapsevanemate teadlikkusele.

Teisalt, kuni 6kuuseks saamiseni on küll soovitatav beebile anda ainult rinnapiima, kuid me ei saa seda teha reegliks. Lapsed on kõik väga erinevad. Beebi valmisolek on lihtsalt hinnatav, kui ta saab 4kuuseks – kuidas ta istub, kas hoiab lusikat peos, kas jälgib, kuidas ema sööb. Mõned lapsed ei saa juba sel ajal rinnapiimast kõhtu täis ja vajavad lisatoitu.


Kui vanem on mingil põhjusel, näiteks teadmatusest, beebile juba andnud toitu, mis ei ole soovitatav. Kuidas peaks ta siis edasi toimima, mida jälgima?

Mis siis ikka, kõike juhtub. Kui on võimalik, tuleks astuda samm tagasi, näiteks jätkata rinnaga toitmist või anda piimasegu. Jälgida, kuidas uus toit beebile mõjub ja kahtluse korral vahetada sobivama vastu.


Millised toiduained on eesti imikutel kõige sagedamini allergiat põhjustanud?

Kõige enam on allergiat tekitanud lehmapiim, muna, nisumanna ja soja. Esimesel kohal on munavalge, muna ei soovita me lapsele üldse esimesel eluaastal anda. Teisel kohal on lehmapiimavalk.

Kui laps on kunstlikul toidul ja tal on tekkinud allergia, kirjutab arst välja spetsiaalse allergikutele mõeldud piimasegu. Esimesel elupoolaastal kasutatakse niisuguste laste toiduks valguhüdrolüsaate ja alles teisel elupoolaastal sojavalgust valmistatud segu. See tähendab, et sojaga segu ei tohiks lapsele anda enne 6kuuseks saamist.

Harvem, kuid siiski tekitavad allergiat kala, tsitruselised (ka mahlad ja tsitrusvilju sisaldavad toidud), maasikad, tomat, herned, pähklid, mandlid, šokolaad, kakao ja mesi. Nendega tasub oodata vähemalt seni, kuni laps on aastaseks saanud.


Sageli kurdavad 9–11kuuste laste emad, et tita tahab ainult rinnapiima ja keeldub tahkest toidust, putrudest või püreedest. Kas te oskate soovitada, kuidas last siiski sööma meelitada?

Ka sellepärast on oluline hakata lapsele lisatoitu andma juba 6kuuselt, et teda tasapisi tahke toiduga harjutada. Tavaliselt on lapsel kogemus eri maitsetest olemas, kas või juba seetõttu, et rinnapiima maitse muutub sõltuvalt ema toiduvalikust. Andke lapsele aega uute toitudega harjuda, olge järjekindel ja kannatlik. Andke uut toitu natukesehaaval, kuid ärge sundige. Üks väike nipp: lisage köögiviljale puuvilja, nt banaani, magusat söövad beebid üldiselt meelsamini. Või alustage lisatoidu andmist puuviljapüreedest. Näiteks kodumaised Salvesti beebitoidud lähevad järjest paremaks.


Millised toiduained peaksid kindlasti olema üle poole aastase lapse menüüs, et ta saaks kätte vajalikud ained?

Siin on kaks reeglit. Esiteks, laps peab toidust saama energiat, lisavalku ja rauda. See tähendab, et teisel elupoolaastal peaks lapse menüü kindlasti sisaldama liha. Teiseks, lapse menüüs peaksid olema C-vitamiini sisaldavad toidud, puu- ja köögiviljad.

Väga vara ei maksa anda aga peeti, spinatit, kaalikat, naerist ja ka banaani, sest need võivad sisaldada nitraate.


Kumb on imikule parem närimiseks pihku pista, kas leiva- või saiatükk?

Kuna sai on nisujahust, siis ehk leib või sepik. Kuid ka sai võib sobida, peaasi, et laps seda kurku ei tõmba.


Vesi või tee – millal ja mis eesmärgil anda?

Kõige uuemad soovitused näevad ette, et teed ei peaks beebile üldse andma. Tee, sõltumata koostisest, viib lapse organismist rauda välja. Ka 2. eluaastal tasub teega ettevaatlik olla, ja kui seda anda, siis toidukordade vahel, et see ei segaks raua imendumist. Nii et igal juhul on parem anda lapsele puhast keedetud vett. Mahla võib pakkuda siis, kui laps juba tassist joob, või lusikaga, mitte lutipudelist.


Millal võib titale anda jogurtit ja kohupiima? Kumb on parem?

Jogurti ja kohupiimaga võib alustada 9kuuselt. Paremini on omastatavad just hapendatud ja fermenteeritud tooted, järelikult siis jogurt. Kohupiimas on väga palju valku, sellega ei soovitaks üle pingutada. Korraga võib anda 20–50 grammi, mitte rohkem.


Kas on veel midagi, mida kindlasti soovite lugejale öelda?

Paljud naised kardavad, et nad pole head emad, kuna nad ei saa mingil põhjusel oma lapsele rinnapiima anda. Tahaksin neile emadele öelda: iga ema on oma lapsele parim, vaatamata sellele, mil viisil ta last toidab. Ema valikut ei tohiks teised kritiseerida, meditsiinitöötaja ülesanne on seda hoopis toetada.

Pere ja Kodu juuni 2004

.