Rinnapiima eelised

Rinnapiimast saab laps kõik talle vajaliku õiges vahekorras. Rinnapiim sisaldab lehmapiimast vähem valku: rinnapiimas 1,1%, lehmapiimas üle 3%, mistõttu vastsündinu suhteliselt ebaküpsete neerude koormus on väiksem. Rinnapiima laktoosisisaldus on suurem kui lehmapiimal, aga rasvasisalduses olulist vahet ei ole. Samas on rinnapiima rasvhape erinev lehmapiima rasvhappest, peamiselt kuna tema linoleenhappe kontsentratsioon on palju suurem. Rinnapiim sisaldab ka aktiivseid ensüüme, millest üks tähtsamaid on lipaas, mille toimel algab piimarasva seedimine. Rasv on inimese piima peamine kalorite allikas ning tema seedimine algab juba suus, söögitorus ning maos. Ka on väiksem tõenäosus, et lapsel tekiks hüpernatreemia või hüpoklatseemia.

Rinnapiim sisaldab tervet hulka immunoloogiliselt aktiivseid aineid, mille tagajärjel rinnaga toidetud imikutel esineb harvemini gastroenteriiti, keskkõrvapõletikku ning hingamisteede haigusi.

Allergia rinnapiimale on äärmiselt harv, samas kui lehmapiimale on allergilised 6% imikutest, kusjuures see protsent võib olla isegi suurem allergia vähemilmsete vormide puhul, nagu ninaverejooks või väikesed verekaotused soolde. Seetõttu, kui perekonnas on teada tugevat toiduallergiat, tuleks kindlasti eelistada rinnaga toitmist. Ka on näidatud teiste allergiate hilisemat ning kergema kuluga teket. Tundlikul lapsel võib siiski allergiat tekkida, kui ema sööb suures koguses selliseid toiduaineid nagu šokolaadi, pähkleid, tomateid, tsitrusvilju, aga ka lehmapiima ning sellest valmistatud tooteid.

Rinnapiimas on ka unikaalset aminohapet tauriini millest on suur abi enneaegsete laste närvisüsteemi arengule. Lucas et al. (1990, 1992) näitasid, et 120 enneaegse vastsündinu, keda toideti emapiimaga pudelist, IQ oli 7,5-8 aasta vanuses keskmiselt 8 punkti kõrgem kui 90 vastsündinu IQ, keda oli toidetud kunstlike toitudega.

Ka on näidatud, et rinnapiimaga toidetud imikute äkksurma oht on väiksem.

Paljude aastate jooksul on ka uuritud rinnapiima kõrget kolesteroolitaset ning on näidatud, et täiskasvanutel, keda lapsena toideti rinnaga, on märkimisväärselt madalam kolesterooli tase veres kui kontrollpatsientidel, keda oli toidetud pudeliga. Arvatakse, et lapse kokkupuutumine suurte kolesterooli kontsentratsioonidega indutseerib ensüüme, mis on vajalikud edasises elus toiduga saadava kolesterooli metaboliseerimiseks.

Nii lapse- kui täiskasvanuea rasvumist võib seostada ületoitmisega varases imikueas, kuid samas on näidatud, et see tekib jällegi harvem rinnapiimaga toidetud imikutel.

Üks olulisemaid põhjuseid, mis peaks julgustama naisi rinnaga toitma, on negatiivne korrelatsioon rinnaga toitmise ja rinnavähi riski vahel. Rinnavähi risk alla 36 aastastel naistel vähenes imetamise kestuse suurenedes.

Lisaks kõigile eeltoodud eelistele on imetamine oluline ka ema ja lapse vahelise sideme tekkimises, seda peetakse ka hilisemate suhete õige kujunemise aluseks. Ka aitab imetamine vältida uut rasestumist esimestel kuudel peale lapse sündi. Ka on rinnapiim odavaim ning alati kättesaadav toit.

Imetamine peaks algama juba varsti peale sündi. Varasematel aegadel pandi vastsündinu kohe ema rinnale, et indutseerida emaka kontraktsioone platsenta väljutamiseks ning ka hemostaasi. Ühtlasi soodustab see ka ema ja lapse vahelise sideme kujunemist.

Esimene imetamisperiood peaks olema lühike (2-3 minutit kummalgi rinnal 2-4 tunniste vahedega) iga päevaga aega vähehaaval pikendatakse. Esimese nädala kuni kümne päeva jooksul ei kasuta imik kogu rinnas olevat piima, jääk tuleks ise eemaldada, et tagada maksimaalset piima teket ning vältida valulikkuse ja põletiku teket. Kahe nädalaga peale sündi peaks piima teke ja tarbimine tasakaalustuma.

Imetamisel võib aga ka tekkida probleeme. Suurim põhjus imetamisraskuste või piima produktsiooni häire tekkel on psühholoogiline: ema murelikkus, ärevus. See võib olla tekkinud seoses hirmuga, et rind pole küllaldaselt suur või pole võimeline tootma piisavalt piima (tavaliselt on see probleemiks esimese raseduse korral või kui selline probleem on olnud eelmise lapse imetamisel) või ka teadlik või alateadlik vastumeelsus imetamise suhtes. Tekkiva stressiga rinnanäärme normaalne füsioloogiline funktsioon häirub. Sellise probleemi parim ravi on nõustamine, harimine ja toetamine.

On tähtis teada, et rinna suurus pole piima tekkes oluline, lameda rinnaga naised võivad toota sama palju piima kui suurte rindadega naised. 94% naistest on võimelised tootma kvaliteetset piima kogustes, mis tagavad imiku optimaalse kasvu ja arengu.

Piima teke võib väheneda, kui ema ei saa toiduga piisavalt kaloreid ja toitaineid, sageli seoses dieediga. Normaalse laktatsiooni jaoks peaks ema saama 3000 kcal päevas. Imetamise ajal pole soovitav lahjenduskuuri ette võtta veel ka sellepärast, et siis vabanevad rasvkoest sinna ladestunud keskkonnamürgid, eeskätt kloreeritud süsivesinikud, mis võivad rinnapiimaga sattuda lapse organismi.

Päevane toitainete vajadus:

Raseduse ajal

Imetamise ajal

Kalorid (kcal)

2100

3000

Valk (g)

55

85

Rasv (g)

60

80

Süsivesikud (g)

330

480

Kaltsium (g)

0,8

1,3

Raud (mg)

15

20

Vitamiin A (TÜ)

5000

8000

Vitamiin D (TÜ)

200

400

Imetamise esimestel nädalatel on sagedaseks tüsistuseks rinnanibude valulikkus. Kui nibu on lame või sissepoole pöördunud, ei ole imik võimeline korralikult imema. Kui jätkata imetamist, tekivad lõhed, mis põhjustavad valu ning on ka heaks sissepääsuteeks bakteritele. Paranemist soodustab, kui hoida nibu kuivas ja kokkupuutes õhuga. Võib ka kasutada pehmendavaid aineid nagu lanoliin, A- või D-vitamiinsalvid.

Rinnaga toitmise üks väheseid negatiivseid külgi on, et seda saab teha ainult ema, samal ajal kui pudeliga toita võib igaüks. Ka võib imetamine olla probleemiks, kui seda on vaja teha seltskonnas või mõnes avalikus paigas.

Allikas: Tele2 lehekülg "Meditsiiniline informatsioon" - http://my.tele2.ee/dr/medlink/

.