Uusi ja vanu tõdesid piimast

Tänapäeval on toitumisteadlased jõudnud arusaamisele, et piim ja piimatooted, kui esmavajalikud toiduained, peaksid olema igas vanuses inimeste toidulaual.

Piim on ainulaadne tasakaalustatud koostisega vedel toidusegu organismi normaalseks kasvuks ja arenguks.

Inimene on üks imetajatest, loomariigis saavad emapiima vaid noorloomad, aga meie jaoks pole piim ainult väikelaste toit. Inimsugu joob piima karjakasvatuse algusest peale, see on 10-12 000 aastat, meie organism on kohanenud piima taluma elu lõpuni. Piimataluvuse määrab enamasti piimasuhkrut e. laktoosi lagundava ensüümi aktiivsus, mis vananedes väheneb.

Skandinaavia-maades on märgatavalt vähem vanemaealisi, kes ei talu piima, kui mujal maailmas, see on seotud meie pikaajalise piimatoodete tarbimise traditsiooniga. Siiski ei talu Eestis piimasuhkrut umbes 1/6 täiskasvanutest ja piimatalumatus on geneetiliselt edasikanduv. Rõõsa piima asemel võib sel juhul tarvitada hapendatud piimatooteid: keefiri, jogurtit, petti ja hapupiima.

Paljud arusaamad piimast on ajaga muutunud. Põhilised hirmud on olnud seotud piimarasvade ja südamehaiguste seostamisega. Ameerikast alanud rasvavaba piima buum on nüüdseks möödas, piimarasvad ei olegi nii suured süüdlased veresoonte lupjumises e. ateroskleroosi tekkes. Lääne -Euroopas on hakatud rehabiliteerima piima küllaldast kasutamist täiskasvanutel. Nimelt vaid väike osa piimarasvadest (kuni 14%), võivad suurendada kolesterooli sisaldust veres. Piimas on mitukümmend erinevat rasvhapet, neist umbes pooled langetavad vere "halva" kolesterooli sisaldust. Ei tohi unustada, et meie organism vajab piimarasvu ja kolesterooli pidavalt elutegevuseks, eriti aju ja närvikude.

Piimarasvad on unikaalsed, nad muutuvad vedelaks kehatemperatuuril ja seetõttu on hästi omastatavad. Lastele ei tohiks anda rasvavaba piima, lapsed vajavad kasvamiseks ja kaalus juurde võtmiseks just piimarasvu (3.5% piim) ja laste leivakate peaks kindlasti olema või mitte margariin. On isegi arvamusi, et "õpilased joogu koort", see aitab ajutegevust intensiivistada. Lapse kasvav organism võib ka seda endale lubada, liikuv laps rahmeldab selle energiapommi ruttu maha.
Täiskasvanud >35 a, kes on talletavat tüüpi ainevahetusega, kes võtavad kergesti kaalus juurde, nemad võiksid valida 1,5-2,5% piima (väherasvane) ja tarbida margariini.

Elatanud inimesed, juba üle 70-aastased võiksid jälle pöörduda leivakattena või juurde. Või on lastele ja vanadele sobivam, kuna on paremini omastatav ja sisaldab bioloogiliselt aktiivseid ühendeid närvikoe normaalseks talituseks. Või häid omadusi parandab veelgi toiduõli lisamine (määritavus), seega parim on Võideksi tüüpi või. Kõige tähtsam on tervisliku toitumise puhul tasakaal. Inimene peaks sööma erinevaid toiduaineid iga päev. Kui kasutate madalama rasvasisaldusega piima ja eelistate või asemel kasutada margariini, ei ole teil siiski karta vitamiini D defitsiiti, sest enamus margariine on vitaminiseeritud. Kui aga sööte suhteliselt vähe liha ja kala ning kasutate võid, tuleks eelistada suurema rasvasisaldusega piima. Suvel, kui päikest on piisavalt, võiks tarbida lahjemat piima, talvel aga hinnata veidi täpsemalt, missuguseid toiduaineid koos süüakse. Isegi rinnapiim muutub suvel lahjemaks ja talvepoole jälle rammusamaks vastavalt imiku vajadustele.

Hapendatud piimatoodetest tahaks ära märkida petti e. võipiima, mida meie ei oska tänapäeval hinnata. Petti saadakse või tootmisel kõrvalsaadusena, poes müüakse seda hapendatult. Piimas on rasv rasvakerakestena, mida ümbritsevad membraanid. Võid tehes rasvakerakeste membraanid purunevad ja rasv ühineb ning sadeneb välja. Peti sisse jäävad rasvakerakeste membraanid, mis on väga väärtuslikud kõrge letsitiini (ajutegevuseks vajalik aminohape)sisalduse tõttu.

Letsitiin on maailmas üks moeravimeid, seda müüakse apteegis ajutegevuse parandamiseks, kuid päevase letsitiini vajaduse rahuldab 1-2 klaasi petti. Kaalujälgimise seisukohalt on oluline ka peti madal rasvaprotsent, samal ajal kaltsiumit ja B-vitamiini on samaväärselt piimaga.

Hapendatud piimatooted sisaldavad organismile kasulikke piimhappebaktereid. Biojogurtite valmistamiseks kasutatakse spetsiaalseid piimhappebaktereid, mis on inimesele omased. Hapupiima, petti, keefiri ja jogurtit soovitaks kasutada inimestel, kellel on probleeme kõhukinnisusega. Kindlasti peaks neid igapäevaselt tarvitama antibiootikumi kuuri ajal (seedehäirete vältimiseks) ja pärast mõnda kõhulahtisusega viirushaigust. Jogurtitest on tervislikumad eestimaised järelkuumutamata jogurtid, mida toodetakse Eestis üle 50 erineva liigi. Võimalusel soovitaks eelistada kodumaiseid välismaistele, kus pole ühtegi elavat bakterit ja kus olulisemaks on peetud säilimist igasugustes tingimustes.

Piimatoodete tarvitamist võib takistada ka piimavalkude allergia. Kõige rohkem on probleeme "maapiimaga". Pole ime, kui mõni laps, kes on kogu aeg poepiima joonud, maal toorpiima juues täpiliseks läheb. Pastöriseeritud piima allergiseerivad omadused on madalamad eelneva kuumutamise tõttu, samuti väheneb allergeensus piima hapendamisel. Kui allergianähud on tugevad, on võimalik asendada lehmapiim sojapiimaga.

Imikute puhul on oluline seos rinnapiima saamise kestvuse ja allergia mittetekkimise vahel, rinnapiim peaks olema imiku toit vähemalt kuuenda elukuuni. Kui rinnapiima ei jätku, peaks eelistama rinnapiimasendajaid, toorpiim pole esimesel eluaastal imikule sobiv allergia ohu tõttu.

Toorpiimal on oma head ja vead. Värskelt lüpstud piim sisaldab palju bioloogiliselt aktiivseid aineid, sel on isegi bakteritevastane toime, varsti peale lüpsi väheneb tunduvalt bakterite sisaldus piima enda ensüümide tõttu. Toorpiimas on säilinud vitamiinid, ensüümid ja rasvad muutumatul kujul, mis tagab piima kui toiduaine bioloogilise väärtuse.

Riskifaktoriteks on tõvestavate mikroobide esinemise võimalus, lühem säilimisaeg ja kui ei ole just oma lehma piim, võid sattuda "solkijate" otsa või pole piim muidu tervisele ohutu. Samuti talutavad osad inimesed toorpiima halvemini. Piima pastöriseerimise eesmärkideks ongi inimesele ohtlike mikroobide hävitamine ja toote säilivusaja pikendamine.

Piim sisaldab piisaval hulgal ja sobivas vahekorras elutähtsaid mineraalaineid: kaltsiumi ja fosforit, ning aineid, mis soodustavad nende mineraalide omastamist. Viimasel ajal on selgunud , et kaltsium omastatakse kõige paremini just vedelatest piimatoodetest.

Kõige rohkem mõjutab kaltsiumi omastamist ja luude mineraliseerumist vitamiin D, mida inimorganism on võimeline ka ise sünteesima päikesevalguse olemasolul. Kuna vitamiin D on rasvaslahustuv vitamiin, siis on ta sisaldus piimatoodetes seotud nende rasvasisaldusega.
Kaltsiumi omastamist halvendavad osad haigused ja ravimid, suitsetamine, kohvi tarbimine üle 3 tassi päevas (soovitav on kohvi juua mitte mustalt, vaid piimaga), toidu liigne kiudainete-, valgu- ja keedusoolasisaldus, hapud mahlad viivad kaltsiumi organismist välja jpm.

Kaltsiumi vajab inimene kogu eluea jooksul, mõnel perioodil aga suureneb vajadus märgatavalt. Mõningal määral suudab inimorganism oma kaltsiumi omastamist ise reguleerida. Lapsepõlves ja nooruses, kui kaltsiumi vajadus on kõige suurem, absorbeerub umbes 60% toidus olevast kaltsiumist, raseduse ajal on kaltsiumi omastamine samuti suurem - 50%. Tavaliselt aga omastab inimene umbes 30% toidus olevast kaltsiumist.

Täiskasvanud inimene vajab 1000 mg kaltsiumi päevas (3 klaasi vedelaid piimatooteid ja 2 viilu juustu), väikelapsed vajavad 600 mg (2 klaasi vedelaid piimatooteid ja viil juustu).Rohkem vajavad kaltsiumi sünnitamisea ületanud naised (1200 mg -3 klaasi vedelaid piimatooteid, 2 viilu juustu ja 100g kohupiima), kuna kaltsiumi omastamine on seotud naissuguhormooni eritumisega.
Luukoe mass on kõige suurem 20 kuni 40 aasta vanustel inimestel. Vananedes väheneb luukoe mass. Osteoporoosist ehk luude hõrenemisest räägitakse tavaliselt siis, kui luude mass on vähenenud umbes 20% võrra.

Üle keskea Eesti naised peaksid vähem hirmu tundma luuhõrenemise ees kui nende eakaaslased arenenud riikides. Paanikat on põhjustanud automaatne võrdlus naistega lääneriikides, kuid arvestades meie naiste elu-olu nende nooruses (liikuv eluviis, palju päikese käes, piimajoomise traditsioon ja kohvi-mahlade vähene kättesaadavus tol ajal), on eestlaste olukord tunduvalt parem. Oht aga valitseb praegusi noori, 16-20 aastaselt pannakse alus luustikule ja kui siis pole millest luud üles ehitada, on hiljem midagi muke. Tulevikus pole erinevate maade naistel enam eeliseid, osteoporoos ohustab kõiki.

Seega emad ja vanaemad, muretsege mitte ainult enda, vaid oma laste ja lastelaste piimatoodete tarbimise eest. Piim peaks olema üks lapse igapäevane toiduaine ja magustoiduks võiks sageli olla jogurt, kohupiimakreem või jäätist.

Margit Rikka
Tervisespetsialist

Allikas: Terviseleht http://tervis.polvamaa.ee/

.