Faktid meloni kohta

Tagasi retseptide juurde

Päritolu: Aasiast ja Aafrikast

Melon on kurgile lähedane taimeperekond, kuulub kõrvitsaliste sugukonda. Melonit kasvatatakse sooja kliimaga maadel. Vili on lõhnav ja magus (sisaldab kuni 18% suhkruid), seda süüakse peamiselt toorelt.

Meloneid tuleks säilitada toatemperatuuril. Väga küpsed melonid tuleks aga panna külmkappi. Melon lõika tükkideks vahetult enne serveerimist - tükeldatud meloni viljaliha kuivab ning maitse lahjeneb õhuga kokkupuutel.

Meloneid on mitut sorti. Allpool on loetelu tuntumatest:

KANTALUUP

Väike ja rohekas-kuldse säbrulis-võrgulise koorega, kergelt laperguse kujuga melon, mis on oma nime saanud ühelt Itaalia lossilt. Viljaliha on oranž ja väga aromaatne, sisaldab rohkelt A ja C vitamiine. Täidlase ja magusa maitsega kantaluup on maitsvaim jahutatult. Proovi tilga laimimahla ja näpuotsatäie pipraga.

ŠARENTEEMELON

Väike Prantsusmaalt pärit ja hinnatuim kantaluupmelon on säbrulise roheka pikitriibulise koorega. Kutsutakse oma lõhna tõttu ka muskusmeloniks. Kreemjas oranž viljaliha on väga hõrk ja magus ning sobib eriti hästi magusroogadesse.

ZARDMELON

Zardmelon on talimelon, parima maitsega Iraanis ja Afganistanis kasvatatav melonisort.

GALIA

Suuremapoolne kollase koorega, mis on kaetud tiheda võrgustikuga. Viljaliha on rohekas ning delikaatse maitsega. Sobib nii magusatesse kui ka soolastesse roogadesse. Pärit Iisraelist.

OGEN

Samuti pärit Iisraelist.

MESIMELON

Tugeva koorega, rägbipallikujuline melon. Hästi mahlane, eriti maitsev näiteks ingveriga. Magusamaitseline, kollakasrohelise viljalihaga.

PIEL DE SAPO

Hispaaniast pärit hästi magusa viljalihaga melon. Selle meloni nimi tähendab otsetõlkes "konnanahka", kuna meloni koor on tumeroheline ning kaetud pruunide täppidega.

PÄRSIA MELON

Suur helerohelise koorega muskusmelon, väikese võrgustikuga ning lõhekarva viljalihaga. Kaaluvad umbes 2 kilo, hõrgu magusa maitsega.

JÕULUMELON

Ovaalse kujuga muskusmelon, mis väliselt meenutab väikest arbuusi. Viljaliha on kollakas-roheline.

ARBUUS EHK VESIMELON

Eestis tuntuim melonisort. Suured, rohelise koore ning erkroosa viljaliha ning tumedate seemnetega. Maitselt lahjem kui ülalnimetatud melonid. Arbuus on hästi mahlane - suur viil arbuusi sisaldab klaasitäie vett.

Kõik need sisaldavad rohkelt A- ja C-vitamiini ning kaltsiumit. Kantaluup sisaldab lisaks eeltoodutele ka rohkelt beetakaroteeni (A-vit), mis on hädavajalik silmade tervise ja arengu jaoks.

energiasisaldus 100g - keskmiselt 34 kcal

Vitamiinid:
A-Vitamiin - 3382 IU
C-Vitamiin - 36,7mg
K-vitamiini - 2,5 mcg
B1-vitamiin (tiamiin) - 0,4 mg
B2-Vitamiin (riboflaviin) - 0,2 mg
Niatsiin - 0,7 mg
Foolhape - 21 mcg
Ja vähestes kogustes muid vitamiine

Mineraalained:
Kaalium - 267 mg
Fosfor - 15 mg
Magneesium - 12 mg
Kaltsium - 9 mg
Naatrium - 16 mg
Raud - 0,2 mg
Seleen - 0,4 mcg
Samuti sisaldab väikestes kogustes mangaani, vaske ja tsinki.

Millal võiks laps hakata proovima meloni- ja arbuusitoite?

Melonid võiks lisada lapse toidulauale kui laps on 8 kuud vana. Tihtilugu avaldab liiga varane melonisöömine mõju löövete näol. See on tõenäoliselt tingitud meloni happelisusest ja allergiat ei ole kohe vaja kahtlustada. Sellisel juhul võiks melonitoitude tutvustamise lükata hilisemasse vanusesse.

Kuidas meloneid ja arbuuse valida ja säilitada?

Küps melon tundub käes raske; kahest ühesuurusest melonist on küpsem ja maitsvam see, mis raskem tundub. Täiesti küpse meloni koor on saanud liigile iseloomuliku lõppvärvuse; vilja sõrmenukkidega koputades peab kõla olema veidi õõnes, mitte aga tuhm. Meloni koor olgu ilma ühegi pehme kohata; ärakukkunud varrejäänuse jälg täiesti kuiv, kõik võimalikud koorekriimustused kinni kasvanud ja kuivad.

Õhukesekooreliste melonite varrepoolses otsas peab olema selgesti tuntav melonisordile omale aroom, koor peab vajutades olema tugev, aga õige veidi järele andma. Sharentee-meloni puhul võib täielikku küpsust näidata ka varrejäänusest väljaimbunud magus mesineste.

Meloni suurus tema kvaliteeti oluliselt ei määra, küll aga on suur vili ostmisel kasulikum ja sageli ka parema maitsega. Eriti peetakse lugu nn naissoost melonitest, mille tipus (varrepoolse otsa vastapoolusel) on suur erivärviline ring, mis sarnaneb naiserinnaga. NB! Kõiki eelpooltoodud kriteeriume võib rakendada ka arbuusi ostmisel.

Melonit ei maksa kunagi kaua hoida külmkapis, kus vilja maitse kiiresti halveneb; ka võib seal meloni tugev aroom teistele toiduainetele külge jääda. Küps melon säilib riknemata jahedas õhurikkas kohas 5...6 päeva, toatemperatuuril siiski ainult 1...2 päeva. Toidukilesse pakitud terve, poolik või viilutatud melon säilib külmakapis 2...3 päeva. Sügavkülmas säilib melon tükeldatuna kuni aasta kas kuivalt, suhkruga üleraputatult või siirupiga ülevalatult; väga magusate melonisortide puhul soovitatakse säilitamisel lisada veidi sidrunimahla.

Kuidas valmistada?

Melon sobib hästi nii ahjus küpsetamiseks, aurutamiseks kui posheerimiseks (vaevu-kuumas vees aeglaselt keetmine; posheeritakse hapraid toiduaineid, mis liiga tugeval keetmisel võivad laguneda või ära kuivada).

Melon sobib kokku hapumaitseliste marjadega, puuviljadega ja mahladega, saades seeläbi mahedaitselise segu.

Pane tähele, et pikemaajalisel keetmisel hävinevad taimes sisalduvad kasulikud ained. Ahjus küpsetamine või aurutamine tagab enamuse toitainete säilimise lapse jaoks.

Melon tuleb kuumutada kohe pärast seda, kui olete selle lahti lõiganud

.