Faktid jõhvika kohta

Tagasi retseptide juurde

Jõhvikamarjadest saab karastava joogi, mis on muuseas ka vererõhku alandava toimega. Sama morss teeb tuju paremaks ka kõrgest palavikust kurnatud haigetel. Nii et jõhvikavaru peaks kodus alati olemas olema. Temaga liialdada ei tohi vaid maksa- ja maohädade korral, sest neile elunditele on ta sel juhul liiga hapu. Jõhvikates leiduv bensoehape on aga tugeva bakteritevastase toimega.

Sisaldavad umbes 3% suhkruid, 3-4% orgaanilisi happeid, askorbiinhapet, flavonoide, glükosiide, pektiine, värvaineid, samuti joodi jt mikroelemente.

energiasisaldus 100g - 46 kcal

Vitamiinid:
A-Vitamiin - 60 IU
C-Vitamiin - 13.3 mg !!!
E-vitamiin - 1.2 mg
K-vitamiin - 5.1 mcg
B6-vitamiin - 0,1 mg
Ja vähestes kogustes muid vitamiine

Mineraalained:
Kaltsium - 8 mg
Raud - 0.3 mg
Magneesium - 6.0 mg
Fosfor - 13 mg
Kaalium - 85 mg
Naatrium - 2 mg
Tsink - 0.1 mg
Vask - 0.1 mg
Mangaan - 0.4 mg !!!

Millal võiks laps hakata proovima jõhvikatega valmistatud toite?

Jõhvikaid võib lapsele pakkuda alates 7.elukuust. Väga hea on pisut jõhvikamahla lisada lapsele pakutavale veele selle kõhusõbralikumaks ja kergemini omastatavaks muutmiseks. Näiteks kõhulahtisuse korral. Jõhvikates sisalduv bensoehape aitab tõhusalt võidelda põletikega ja alandada palavikku. Samuti aitavad jõhvikatoidud tõsta söögiisu.

Kuidas jõhvikaid valmistada?

Jõhvikaid võiks eelkõige lisada väikeses koguses toidu maitsestamiseks ja C-vitamiinisisalduse tõstmiseks. Mari iseenesest on liiga happeline, et ainult sellest täistoidukord teha. Mahlaks soovitame aurutada mahlaaurutajaga. Selliselt annavad need maksimaalselt välja.

.